Tere. Aitäh, et sa siia lehele sattusid. Sest just siin on võimalik tutvuda MTÜ Julge Rääkida loenguprojektidega, mida saavad tellida nii koolid, noorteorganisatsioonid kui teised huvilised selleks, et keerulised teemad inimsuhete, vaimse tervise ja füüsilise turvatunde valdkonnas arusaadavalt ja meeldejäävalt lahti räägitud saaks.
Ma pole vist enam ammu ainult noorsookirjanik või mõningatest aastatetagustest räpilugudest tuttav artist. Tänaseks olen endalegi ootamatult ka Tartu Ülikooli diplomiga laste väärkohtlemist tuvastava ning ennetava Sensoa lipusüsteemi koolitaja ja MTÜ Julge Rääkida korraldatavate kooliloengute lektor.
Alates 2019. aasta sügisest olen külastanud 1-3 tunniste loengutega üle 200 kooli ja mind on kuulanud üle 30 000 koolinoore. Ja seda kõike teemadel, millest isegi täiskasvanud tavaliselt rääkida ei julge. Olgu selleks ausad lood lapsepõlvekodu mõjust meie tervisele, vanemate eeskujust välja kasvanud suhtlemisraskustest või probleemidest enda kaaslastega, vägivallast lähisuhetes või ka seksuaalset turvalisust ohustavast väärkohtlemisest, mida küsitlustulemustest nähtuvalt iga viies inimene kahjuks juba lapsepõlves kogenud on.
2023. aastal lisandus legendaaresele loengusarjale „Asjad, millest täiskasvanud rääkida ei julge“ ka uus loenguprojekt „Kuidas näha nähtamatut?“ mis pakub nii noortele, kui nende vanematele ja õpetajale hulgaliselt hädavajalikke oskusi väärkohtleva käitumise äratundmiseks ning sellele adekvaatselt reageerimiseks.
Kogemus on näidanud, et kõiki neid loenguid on põnevusega kuulanud koolinoored alates kolmandast klassist kuni gümnaasiumi-astmeni välja.
Toon siinkohal ära ka mõlema 3-tunnise loenguprojekti lühida sisukirjelduse, mida saate vajadusel kasutada ka projekti-kirjeldustes või rahastustaotlustes.
Tegu on kirjanik Sass Henno avameelse kogemusloengute sarjaga, mille tagasiside viimase nelja aasta jooksul on koolinoorte hulgas on olnud üle ootuste heakskiitev. Kolmest loengust koosnev sari viib publiku kirjaniku vägivaldsesse sünnikoju, räägib lapsepõlve käitumisprobleemidega toimetulekust, sõltuvuste kujunemisest ning tänu oma lapse sünnile ka 2017 aastal karsklaseks hakkamisest. Lisaks jagab esimene tund noortele nõuandeid vägivallavaba suhtluse tööriistakastist. Teises loengus õpitakse ära tundma vaimse suhtevägivalla ohumärke, mis eelnevad sageli füüsilisele väärkohtlemisele, kuid mida tihtipeale oma esimestes suhetes noored ise ära tunda ei oska. Lisaks õpitakse vahet tegema süsteemsel vägivallal ja lahkarvamustest tekkinud tülidel ning tutvustatakse abivõimalusi erinevate suhteprobleemide puhul. Kolmas loengutund keskendub aga seksuaalse väärkohtlemise temaatikale, alustades tõsiasjast, kuidas igal viiendal inimesel on lapsepõlve- kogemus mingit liiki seksuaalse väärkohtlemisega, kuid tihtipeale ei osata sotsiaalmeedias, suguvõsa kokkutulekul või pidudel toimuvat väärkohtlemist selle õiges tähenduses mõista. Siin puudutame ka nõuandeid, mida teha pärast juhtunut ning kuidas vältida ohvrit süüdistavaid hoiakuid. Selles tunnis käsitleme ka kahjuks laialt levinud väärkohtlemise vorme ning nende võimalikke tagajärgi.
Täpsem loengutundide kirjeldus:
Alustuseks avab S. Henno oma kirjanikuks kujunemise loo, puudutades nii koduste karistuste, kooli käitumisprobleemide ning ennastkahjustavate sõltuvskäitumiste kujunemise ning tervislike toimetulekuoskuste temaatikat. Seda, et valetada pole ilus, on kuulnud kõik lapsed, kuid sama paljud lapsed on ise valetanud ning kuulnud ka oma vanemaid seda tegemas. Loeng toob nähtavale mitmeid levinud peresisese väärkohtlemise mustreid ning aitab mõista, kui olulised on lugupidavad peresuhted. Loeng lõpeb kogemuslooga, kuidas varasemalt pidutsemist hinnanud autor ise isaks saades kõigi sõltuvustega lõpparve suutis teha. Esimeses loengus toetab kirjaniku näiteid psühhiaater Bruce Perry („Poiss, keda kasvatati nagu koera“), Alice Milleri („Kui kasvatusest saab kiusamine“) ning Jesper Juuli („Sinu tark laps“) looming.
Kuna füüsiline vägivald on sageli nähtavam ja mõistetavam, siis sellele eelnev vaimse suhtevägivalla temaatika on ka paljude täiskasvanute jaoks hägune. Teises loengus räägib S. Henno oma esimese kooselu näitel kui raske on vägivaldsest kodust sirgununa enda juures näha kontrolliva ja vaimselt vägivaldse suhtepartneri tunnuseid, isegi kui need on teiste jaoks ilmselged. Kuidas tulla toime armastuse maski kandva ebakindlustundega suhetes ning kuidas reageerida, kui tuvastad oma lähikonnas suhtevägivalla tunnuseid. Loengus õpitakse ära tundma, millised on suhetes enamlevinud 10 vaimse vägivalla ohumärki ning kuidas vägivallale piir seada, kui ühel hetkel avastad end kannatanu, kõrvaltvaataja või hoopis agressori rollist. Loeng lõpeb nõuannetega, kuidas reageerida või kuidas enda käitumist reguleerida, et mitte tunda end koduselt hoopis manipuleerivas või väärkohtlevas lähisuhtes.
Selle loengu lähtekohaks on maailmakuulsa suhtevägivalla spetsialisti Lundy Bancrofti („Miks ta seda teeb?“) aastatepikkune töö.
Justiitsministeeriumi avaldatud 2022 aasta kuritegude statistikas on keskmine seksuaalkuriteos kannatanud laps vaid 11 aastane. Ta on väike, alles 5ndas klassis käiv laps. Need kuriteod ei varitse vaid teismelisi. Seetõttu on eriti oluline tuua koolidesse teadmine, kuivõrd oluline on väärkohtlemist ära tunda, märgata osata ning sellest ka rääkida. Kolmas loenguosa „Julge rääkida“ keskendubki seksuaalkuritegude olukorrale Eestis, mida igas vanuses noortel turvalise lapsepõlve huvides mõista oleks vaja. Lisaks avame küsimusi, miks meie ajud tihti ei teadvusta, et mõni meie keha suhtes toime pandud tegu või mõni seksuaalse alatooniga sotsiaalmeediasuhtlus väärib senisest teravamat reaktsiooni või on tegu isegi kriminaalkuriteoga, millest peaks teavitama politseid. Õpime ilma valehäbita, mida teha juhul, kui sul endal või sinu lähedasel on kogemus mistahes laadi seksuaalse väärkohtlemisega. Kuhu pöörduda, kuidas reageerida. Ja mis ehk kõige olulisem – kuidas kasvaksid meie poistest tulevased mehed, kes ei muutu kunagi väärkohtlejaks, vaid mõistavad selge ja survestamata nõusoleku olulisust mistahes romantiliste või seksuaalsete tegevuste puhul teismelisena või ka tulevikus.
„Kuidas näha nähtamatut?“ on loengusari, mis keskendub olulistele elu-oskustele, eesmärgiga aidata uue põlvkonna noortel võtta vastutust enda ja oma järeltulijate eludeeest ilma, et nende käitumine kannaks edasi ennast ja teisi kahjustavaid enesekaitsemustreid. Kolme loengutunni jooksul vaadeldaksegi laialt levinud kuidas esmapilgul nähtamatute probleemide tekkelugusid, avaldumist ning tagajärgi. „Kuidas näha nähtamatut“ jagab ka suhtlemisoskuste baasteadmisi läbi rohkete eluliste näidete.
Paljud haridustöötajad puutuvad tihti kokku olukordadega, kus mitte ainult HEV-lapsed ja riskirühmadesse kuuluvad õpilased vaid ka näiliselt täiuslikest peredest pärit noored seisavad vastamisi keerukate vaimse tervise väljakutsetega, nagu üksildustunne, mõistmatus ja neid saatvad meeleoluhäired. Esimese loengu käigus otsime esmapilgul nähtamatuid koostisosi, millistest lapsepõlvekogemustest sõltub, kui terviklikult end eluteel tunneme. Õpime, kuidas käitub toetav ja kuidas emotsionaalselt väärkohtlev lapsevanem, ning näeme, millistel kodustel kasvatusmustritel on psühholoogid leidnud seoseid noorte käitumisprobleemidega. Heidame valgust lastepsühholoogide lookas töölaudadel kuhjuvatele diagnoosidele nagu depressioon, ärevushäired, toitumishäired ning nende võimalikele tekkepõhjustele ja ravivõimalustele. Esimene loeng räägib vaimse tervise vundamendist, mis laotakse meie varases lapsepõlves.
„Kuidas näha nähtamatut“ loengusarja teine loeng, keskendub nähtamatutele hingehaavadele, millega psühholoogid ning järjest enam ka psühhiaatrid oma töös kokku puutuvad. Õpime, mis on trauma ja kuidas see meid mõjutada võib. Läheneme noorte eludes liigagi tihti aset leidvatele juhtumitele, kus emotsionaalne hüljatus, väärkohtlemine või süsteemne negatiivsete sõnumite tulv on kahjustanud lihtsaid igapäevaseid toimemehhanisme. Seisame vastu ka kaasaegsete ebateaduste käsitlusele, mis kipub traumaks nimetama kõikvõimalikke negatiivseid kogemusi stiilis „kõigil on mingi trauma“, muutes tõelised ja abi vajavad traumakogemused seeläbi kergekäeliselt tühiseks.
Selles loengus toetun USA traumauurija ja psühhiaatriadoktori Bessel van der Kolki („Keha peab arvet“) uurimustöödele ja katsetele, mida ta 30 aastaga väärkoheldud inimeste aitamiseks läbi viinud on.
Kolmanda loengutunni nimetasime nähtamatuks kehaliseks kasvatuseks just seetõttu, et sellest tunnevad noored tänases haridussüsteemis kõige rohkem puudust.
Mida varem omandame mõistmise, et seksuaalsus ei tähenda mitte naerma ajavat seksi, vaid kõige laiemas mõistes lugupidavat suhet nii enda kui teiste kehadesse, seda turvalisemad on ka kujunemisaastatel saadavad kogemused. Kahjuks lähevad teoreetilised teadmised ja praktilised kogemused eri suundades. Seksuaalhariduse alustalad nagu ujumisriiete reegel, kolme-sammu-reegel või üleskutsed alati küsida nõu jätavad meid hätta, kui satume noorena olukorda, mida õpikud ei sätesta.
Selles tunnis õpime eluliste näitelugude varal selgeks Sensoa lipusüsteemi 6 ohutu seksuaalkäitumise kriteeriumit, milleks on nõusolek, vabatahtlikkus, võrdsus, arengu- ja eakohasus, taustasobivus ning puuduv halb mõju kõigi osapoolte eneseaustusele. Kuidas luua ühiskond, kus klassiõhtul korraldatud pudelimäng, majapeol end kogemata purjujoonud klassiõde või treeneriga koos võistlustele sõitev 5nda klassi laps ei satuks seksuaalse väärkohtlemise ohvriks ning kuidas jõuda selleni, et ühestki noorest ei saaks kas rumalusest, hoolimatusest või popkultuuri toksilise eeskuju tõttu vägistaja, on nähtamatu kehalise kasvatuse tunni teema. Tunni lõppedes oskame vahet teha tervislikul ja teisi austaval eakohasel huvil ja ennast või oma kaaslasi kahjustaval seksuaalkäitumisel, olgu selleks siis kontaktne või mittekontaktne tegu.
Et loengud mitte ainult kuulajatele kasulikud, vaid ka kooli eelarvele taskukohased oleks, julgustan planeerima loengupäevi selliselt, et kuulata saaks võimalikult suur osa kooliperest ning head tulemust on andnud ka õhtused lastevanemate koosolekute raames korraldatud loengud. Suurimad saalitäied on küündinud mitmesaja õpilaseni. Mida rohkem kuulajaid, seda kuluefektiivsem on ka „kontakt-tunni hind“ ning vajadusel saan aidata ka täiendava rahastustaotluse koostamisel kohalikule omavalitsusele, et ükski koolinoor ega haridustöötaja eelarvepuudusel olulisest infost ilma ei jääks.
Kooli poolt vajaksin loengu sujuvaks läbiviimiseks vaid:
Millega veel arvestada?
Loengu eest saadab kuupäeva kokkuleppimisel e-arve tellija rekvisiitidele MTÜ Julge Rääkida ning sellele ei lisandu mingeid makse ega transpordikulusid.
Tellimusi ja küsimusi vabade kuupäevade osas ootan meiliaadressil sass.henno@gmail.com
Kõigi lisaküsimuste korral võite mulle alati helistada telefonil 503 6037.
Lugupidamisega
Sass Henno
MTÜ Julge Rääkida
503 6037
sass.henno@gmail.com